Firmad jahivad preemiatega uusi töötajaid

Kiire majanduskasvuga kaasnenud terav tööjõupuudus sunnib Eesti ettevõtteid maksma uute töötajate leidmiseks kopsakaid värbamispreemiaid ning pakkuma üha ahvatlevamaid ametisoodustusi.

Nõmme keskuse Comarketi poe seinal rippuv kuulutus lubab 25000-kroonist preemiat igaühele, kes värbab kaupluseketile kümme uut töötajat.

Allpool teatatakse väiksemas kirjas, et tasu kättesaamiseks peab uus töötaja läbima edukalt ka katseaja ehk esmataseme atesteerimise. Comarketi personalidirektori Aivo Andressoni sõnul peaks just selline preemiasumma – 2500 krooni iga uue töötaja eest – olema inimestele piisavaks motivaatoriks. «Tahame kampaaniaga laiendada traditsioonilisi värbamiskanaleid, kuna olukord on pingeline,» selgitas ta.

Comarketi värbamisvõte pole iseenesest uus. Turvafirma Falck avalike suhete juhi Andres Lemberi sõnul makstakse nende majas preemiaid uute töötajate leidmise eest juba viimased neli aastat.

Erinevad soodustused

«Praegu maksame uue töötaja toojale 1000 krooni,» selgitas Lember. «Poole summast saab ta kätte töölepingu sõlmimisel, teise poole pärast uue töötaja katseaja edukat läbimist.»

Lemberi sõnul on niisugune praktika andnud häid tulemusi, sel kombel on leitud umbes kolmandik uutest töötajatest. «Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal värbame kuus keskmiselt veidi alla saja uue töötaja,» ütles ta.

Lember nentis, et süveneva tööjõupuuduse tingimustes tuleb igal tööandjal pingutada ja teha kõik selleks, et olla inimestele ahvatlev.

«Meie oleme hakkama saanud, sest oleme värbamisstrateegiaga juba aastaid väga süsteemselt tegelenud. Aga need tööandjad, kes alles praegu ärkavad, võivad küll hädas olla,» märkis ta.

Värbamispreemiad pole aga sugugi vaid erafirmade pärusmaa, sama võtet on rakendanud isegi riigiasutused.

Näiteks Lääne politseiprefektuuris makstakse töötajatele uue politseiametniku leidmise eest 1000 krooni, Põhja politseiprefektuuris 700 krooni.

Veelgi suuremaid pingutusi tuleb teha töötajate enda juures hoidmiseks. Paljud on mõistnud, et Euroopa Liidu tingimustes pole palk enam kaugeltki ainus mõjus argument, ning inimesi ahvatletakse ka muul moel – lisapuhkused, tasuta sportimisvõimalused, korteripakkumised.

Falck laseb ehitada Tallinna oma peakorteri naabrusesse mujalt Eestist pärit turvatöötajatele moodsa ühiselamu ja võtab osa üürikuludest enda kanda.

Ka GoBus plaanib oma bussijuhtidele Tartusse kortermaja ehitada, et hoida sohvreid Soome lahkumast.

Analüütikute sõnul on majanduse kiire areng ja tööpuuduse kadumine iseenesest tervitatavad nähtused, kuid ühel hetkel võib tööjõu krooniline nappus panna Eesti edenemisele pidurid.

«Suurim risk Eesti jaoks on sisemiste ressursside piiratus, eelkõige kitsas seis tööjõuga,» märkis SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula.

Pilk piiri taha

Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et kui sisemised võimalused on ammendatud, peab hakkama paratamatult vaatama ka piiri taha.

Samas ei saa tema sõnul lahenduseks olla odava tööjõu massiline sissetoomine – pigem vajab Eesti uut kõrgelt kvalifitseeritud töötajaskonda.

«Majanduse kiirest kasvust tulenev palkade tõus ja tööpuuduse kadumine on meid seadnud olukorda, kus muutused on paratamatud,» ütles peaminister.

Tööhõive kasvab

• Tänavu teises kvartalis oli Eestis 15–74-aastaseid töötavaid inimesi 650000 ja töötuid 42800. Nii palju töötajaid oli Eestis viimati 1994. aastal ja nii vähe töötuid 1993. aasta alguses.

• Võrreldes 2005. aasta teise kvartaliga kasvas töötajate arv 40900 inimese võrra.

• Oktoobri alguse seisuga oli tööturuametis registreeritud 12669 töötut.

• Seoses palkade kasvuga on mitut töökohta pidavate inimeste arv langenud viimase seitsme aastaga 50000-lt 20000 piirimaile.

Allikad: sotsiaalministeerium, tööturuamet, statistikaamet